Esemed ja tekstid

31. oktoober 2013 - Munatempera Töökoda Ikonaat

Mida sobib ja, mis on vajalik kujutada ikoonil täiendavate elementidena?
Et üks ikoon esmapilgul ja ka järgneval ikoonina mõjuks, tuleb maalimisel läbi mõelda mõnikord pisiasjana tunduv.
Ülearune ese või lausa olend võib ikooni lihtsalt kirjuks ja tähenduselt segaseks muuta. Läbimõtlematult lisatud kujutis võib lausa sümbolina mõjuda. Mõni lisatud objekt võib luua tahtmatuid lisatähendusi.
On hea olla kursis traditsiooniga, et vältida selliseid apsakaid.

Kujutades lihtsalt üksikut pühakut, ei peagi tingimata lisama just temale viitavat sümbolit või teksti. Piisab kui välimus on traditsionaalne s.t. millisena teda ikoonidel tavaliselt kohtab. Iseloomuliku välimuse annab väljakujunenud riietus ja palge omapära. Silmas tuleb pidada tõsiasja, et mõnikord on levinumad n.ö. ebatraditsioonilised ikoonid. Seega tuleb olla tähelepanelik eeskuju valides ja teha põhjalikku eeltööd.
Varasemate pühakute riietus on vastavalt pühaku staatusele kuni kolmekihiline - alusrüü, pealisrüü ja mantia. Eriti tuntud pühakutel on ka värvid riietuses välja kujunenud, neid on soovitav järgida. 

Hilisemate pühakute riietuses võib järgida ajastule omast riietusviisi, kuid ikoonile omase maalioskuse nappusel võib alati varakristlikku riietust kasutada, viidates nii juba Taevariigi kodanikule. Sellisel juhul võib maalida pühakule ka valged rõivad. 

Tavapärane on maalida pühakut maapealse vaimuliku teekonna viimase staatuse rõivastuses ehk siis: piiskoppi piiskopirõivastuses, munka mungarõivais, märtrile märtrikuub ja rist, askeedile paljad varbad jne.

Kui maalida teksti  pühakule kätte, siis tekstivalikuga on lihtne: tekst peab olema pühaku enda sõnadega. Millised sõnad, laused või värsid temalt, on tellija või maalija vaba valik juba.

Esemed, mida pühakuikoonil lisaks kujutada sobib, on tavaliselt  välja kujunenud. Tuleb leida piisavalt traditsionaalseid eeskujusid ja neid järgida. Kui ollakse viimseni kursis pühaku elulooga võib leiduda sobiv ese kujutamiseks ka ilma eeskujuta. Seda lahendust aga ei soovita maalijale, kes on vähe ikonograafiaga kokku puutunud. Kui ehk küsitledes-kuulates kogenud ikonograafi.
Üks kindel valik on tekstirull, lahtiselt loetava kirjaga või kinniselt sümboolse sõnumina. Teine käsi kujutatakse vastavalt pühaku staatusele, kas õnnistava või palvetavana.
Teine käsi võib hoida, ka või üksnes, eset, mis talle omane ja elulooliselt tähendusrikas.

Üle kahe eseme pühakuikoonil lisaelementidena kujutada ei ole vajalik ega paslik. Siinkohal pean silmas ühe esemena juba kirjarulli.

Ikoonil kujutatava pühaku nimi tiitliga või ilma ja sündmus-ikooni puhul pealkiri mahutatakse kompositsiooni sisse. Ikoonidel pärast 15. saj. on pealkiri mõnikord raamistikus, algne viis on aga pildi sees. Populaarse ikooni päritolule viitavat ikooninimetust nagu Tihvini või Vladimiri vms. ei sobi maalida ikoonile. Algne kompositsioon peab ise olema piisavalt äratuntav kui on tahetud kopeerida mõnd tuntud ikooni.

Täpsed juhised konkreetse pühaku maalimiseks leiab ka raamatutest. On ekstra väljaanded tähestikulises või kalendrilises järjestuses pühakute kohta, kus on loetletud sobilikud traditsioonilised juhised mitmete pühakute kujutamiseks.

Selleks, et sellised juhised leida, on vaja teada pühaku mälestuspäeva kuupäevaliselt. Sealjuures varieerub kuupäev enamalt-jaolt, sõltuvalt Ida- ja Lääne-Kiriku vahelisest kalendri  erinevusest, paari nädala ulatuses, üksikul juhul terve kirikuaasta vältuses. 

Mõned raamatud on üles seatud tähestikulises järjekorras. Abiks on mõne pühaku leidmisel vene ja kreeka tähestiku tundmine. Mõlemas keeles vastab 'b'  eesti keele 'v'-le jne. Levinud on nii vene-, inglise-, saksa- kui kreekakeelsed kalendrid ning entsüklopeediad. Kindlasti leidub ka rumeenia- ja prantsuskeelseid jv, jv. Ei maksa alahinnata ka netimaailmas leiduvat materjali. Allikas ei pruugi alati usaldusväärne olla aga infot on piisavalt, et sobilik selekteerida.

Tartus on asjakohaseim valik ikonograafiliste juhistega väljaandeid just ikoonimaalijatele mõeldult Tartu Pühade Aleksandrite kiriku raamatukogus, Sõbra 19a.



Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: